Ähvardav ja pahatahtlik käitumine ei tohiks olla osa ühestki tööst, aga näiteks UK kolme miljoni jaekaubanduse töötaja jaoks on see korduv ilming ja kasvav probleem

The RoSPA OS&H Journal`i andmetel langeb igal aastal umbes 10 000 jaekaubandustöötajat füüsilise rünnaku osaliseks ja sajad tuhanded puutuvad kokku verbaalse väärkohtlemise ja ähvardustega. 2020. aastal tõusis väärkohtlemise ja rünnakute esinemine 25% võrreldes eelmise aastaga. Üle poole teatatud vägivallajuhtumistest olid seotud poevargustega. Sularaha käitlemine ja üksinda töötamine ilmnesid samuti oluliste riskifaktoritena.

Väärkohtlemine ei ole töö osa. Samas, kui rääkida töötajate esindajatega ja vaadata hiljutise uuringu tulemusi, on liigagi selge, et jaekaubanduse töötajate vastasesse väärkohtlemisse on hakatud suhtuma nagu oleks see normaalne töö osa. Sellepärast on väga oluline läbi viia selgelt nähtav kampaania, mis annaks nii töötajatele enesekindlust teavitada kõikidest väärkohtlemise juhtumitest kui ka hariks avalikkust vajalikkusest jääda rahulikuks.

Michelle Whitehead on jaekaubanduses töötanud 18 aastat. Praegu töötab ta populaarses kodukoha toidupoes ja kirjeldab jõuludeelset atmosfääri poes kui üsna õudset. ,,See peaks olema tore hooaeg täis jõulurõõmu ja heatahtlikkust, aga inimesed olid isegi veel enam stressis ja vihasemad kui tavaliselt,’’ ütles ta. ,,Asjad võivad eskaleeruda väga ruttu. Üks mees viskas meid enda ostukorviga, sest pidi paar minutit ootama, kuni me jõudsime teda teenindada. Ühel teisel korral viskas üks mees mu kolleegi kapsapeaga, sest meil ei olnud enam banaane.’’

,,Selleks ajaks, kui klient jõuab kassasse, on ta juba närvis.’’

,,Parimal juhul inimesed lihtsalt nurisevad natuke, sest kassas on järjekord. Suurema osa ajast on töötajaid poes ainult kaks ja järjekord ulatub läbi terve poe. Selleks ajaks, kui klient jõuab kassasse, on ta juba närvis.’’

Michelle ütleb ka, et ID kaardi küsimine ajab klientidel närvi mustaks. ,,Näiteks, üks naine sõimas mind sellepärast, et ma ei müünud ta ilmselgelt alaealisele tütrele sigarette.’’

Poemüüja sõnutsi ei ole kindlat inimtüüpi, kes oleks pahatahtlik kaubanduse töötaja väärkohtleja

,,See võib olla sõna otseses mõttes ükskõik kes. Meil on olnud ka väga toredaid kliente, kes lähevad närvi, sest neil on olnud halb päev ja nad tunnevad, et nad saavad seda meie peal välja elada. Siis nad tulevad teinekord tagasi ja käituvad, nagu midagi poleks juhtunud. Meilt ei paluta kunagi vabandust, aga me peame ikka neid edasi teenindama ja nende vastu lahked olema.’’

,,Muidugi me kolleegidega teatame väärkohtlemisest, aga tundub nagu sellest ei muutuks kunagi mitte midagi. Kuritahtlikud kliendid ei saa ju poekeeldu. Ja politsei? Kas sa suudad ette kujutada, mis juhtuks, kui me annaks politseile kõikidest väärkohtlemise intsidentidest teada? Neil ei oleks enam aega tegeleda mitte millegi muuga. ’’

,, […] su töö on väärkohtlemine ära kannatada.’’

,,Kui sa töötad jaekaubanduses, ei kohtle teised inimesed sind nagu inimest. Neil on seisukoht, et su töö on väärkohtlemine ära kannatada. Vahepeal ajab see mind naerma, aga kui ma võtan hetke ja mõtlen järele, on see šokeeriv, et olen vaikimisi juba ise ka töökohas väärkohtlemist normaalseks pidama hakanud. Jaekaubanduse töötajate vastu puudub igasugune lugupidamine.’’

,,Meil on kauplustesse vaja korralikke märgistusi, mis ütlevad, et väärkohtlemist ei tolereerita ja meil on vaja seadusandlust, mis võtaks jaekaubanduses esinevat kuritegevust tõsiselt ja karistaks neid, kes töötajaid väärkohtlevad.’’

,,Jaekaubanduse töötajatel on meie kogukondades hädavajalik roll ja seda rolli tuleb hinnata ja austada. Nad väärivad seaduse kaitset,’’ rõhutab Suurbritannia ametiühingu kampaania juhtivtöötaja Paddy Lillis. ,,Me jätkame lobitööd, et valitsus kehtestaks karmimad karistused neile, kes ründavad kaupluste töötajaid. Ja me tahame näha jaemüüjaid, politseid ja kohtuid töötamas koos, et kindlustada jaekaupluste töötajatele parem kaitse,’’ ütleb Paddy Lillis.

’’Meie sõnum kaupluste töötajatele on väga selge: väärkohtlemine ei ole teie töö osa.’’

’’Meie sõnum kaupluste töötajatele on väga selge: väärkohtlemine ei ole teie töö osa. Väga oluline on see, et töötajad tõesti annaksid enda juhatajatele nendest juhtumitest teada. Kui nad sellest teatavad, saame meie seda ka peatada.’’

Muidugi ei ole väärkohtlemine ja vägivald ainukesed töötervishoiu- ja ohutusalased probleemid, mis jaekaubanduse töötajaid mõjutavad. Muud potentsiaalsed ohud kaubanduse töökeskkonnas on näiteks libisemine, komistamine ja kukkumine; töötamine kõrgustes; liiga kaua (järjest) seisvas asendis töötamine, siseruumide halb õhukvaliteet ja päevavalguse puudumine; sundliigutused ja ebamugavad kehaasendid; raskete objektide lükkamine, tõmbamine ja tõstmine ning vigastused teravate esemete tõttu, nagu noad, käärid või kastilõikurid.

Sellele lisaks esineb veel ka tuleohtu, kokkupuutumist ohtlike kemikaalidega, kurnatust ja ka muid terviseriske, mis võivad tekkida vahetustega töö või pikkade tööpäevade tõttu. Stress ja töökiusamine teiste kolleegide poolt on samuti reaalsed probleemid.

Refereeritud Jane Warreni artiklist pealkirjaga ’’On the Shop Floor’’ väljaandes The RoSPA OS&H Journal March 2020